Euroopa sisu ülemaailmses võrgus
Mehhanismid digitaliseerimisprogrammide koordineerimiseks
LUNDI PÕHIMÕTTED
Ekspertnõupidamise resolutsioon; Rootsi, Lund, 4. apr. 2001
Euroopa Liidu liikmesriigid kinnitasid eEuroopa 2002 tegevuskava 2000. aasta juunis Euroopa Ülemkogu istungil Feiras. Tegevuskava eesmärgiks 3(d) on tõhustada Euroopa sisu ülemaailmses võrgus, et täielikult ära kasutada digitaaltehnoloogia kasutuselevõtuga tekkivaid võimalusi.
Nimetatud eesmärk sisaldab liikmesriikide ja komisjoni jaoks täpset ülesannet - luua kõigi liikmesriikide digiteerimisprogrammidele ühine koordinatsioonimehhanism.
4. apr. 2001 kohtusid Rootsis Lundis liikmesriikide esindajad ja eksperdid, arutamaks kõnesolevaid küsimusi ja esitamaks soovitusi digiteerimistegevuse kooskõlastamist hõlbustavate ja selle jätkusuutlikkuse tähtsust rõhutavate tegevuste läbi viimiseks.
Euroopa kultuuri- ja teadussisu kujutab endast ainulaadset avalikku vara, mis moodustab meie mitmepalgeliste ühiskondade kollektiivse ja pidevalt areneva mälu ning annab tõhusa baasi digitaalse teabe loomiseks jätkusuutlikkusele suunatud infoühiskonnas.
Eksperdid kiitsid heaks 15./16. nov. 2000 Luksemburgis peetud eelistungi järeldused. Nad rõhutasid Euroopa kultuuri- ja teadussisu digiteerimise väärtust ja tähtsust, kuivõrd see tagab:
Avalikkusele kättesaadava ja jätkusuutliku kultuuripärandi
Kultuuri- ja teaduspärand on Euroopa ainulaadseks ja oluliseks rikkuseks. Nimetatud ressursside digiteerimine omab elulist tähtsust, võimaldades avalikkusele paremat juurdepääsu ja säilitades Euroopa ühist kultuurimälu (nii mineviku kui ka tuleviku kohta).
Toetuse kultuurilise mitmekesisuse säilimiseks, hariduse edendamiseks ja uue teabe loomiseks
Digiteeritud kultuurivarad on globaalses keskkonnas kultuurilise eripalgelisuse toetamise ja arendamise oluliseks komponendiks. Samuti kujutavad nad endast otsustava tähtsusega ressurssi nii hariduse kui ka turismi ja meediatööstuse jaoks.
Eripalgeliste ja rikkalike digiteeritud ressursside olemasolu
Liikmesriigid on teinud märkimisväärseid investeeringuid kultuuri- ja teadussisu digiteerimiseprojektidesse ja programmidesse. Niisugused digiteerimistegevused hõlmavad suurt hulka erinevaid valdkondi ja teabetüüpe, nagu näiteks museaalid, avalikud arhivaalid, arheoloogiamälestised, audiovisuaalsed dokumendid, maakaardid, ajaloolised dokumendid ja käsikirjad.
Ometi eksisteerib arvukalt võtmeprobleeme, mis kätkevad riski seada nende ressursside poolt pakutavate võimaluste kasutamisele kas kultuurilisi, sotsiaalseid või majanduslikke piiranguid. Tuvastatud on järgnevad riskifaktorid:
Lähenemise killustatus
Kuigi digiteerimistegevused on väga laialdaselt levinud, on nad kuni tänaseni äärmiselt killustatud, sõltudes erinevate liikmesriikide digiteerimispoliitika elluviimise vahenditest ja mehhanismidest. Enamgi veel, kuivõrd puudub sidus ülevaade sellest, missugune kultuuriteave on ühtses Euroopas digiteeritud ja mil viisil see on digiteerimiseks välja valitud, esineb oht ressursside, jõupingutuste ja investeeringute võimalikuks dubleerimiseks.
Iganemine
Digiteerimine on kulukas ettevõtmine, mis nõuab ulatuslikke ja enamasti riiklikest vahenditest pärinevaid investeeringuid. Ebakohaste tehnoloogiate ja standardite rakendamine kujutab nende investeeringute jaoks tõsist riski. Selle tulemusena võidakse luua kas kiiresti iganevaid ja kasutuskõlbmatuid või lühikese aja jooksul korduvinvesteeringuid nõudvaid vahendeid.
Lihtsate ja ühtsete juurdepääsuvõimaluste puudumine avalikkuse jaoks
Avalikkuse juurdepääsu erinevatele allikatele nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasandil raskendab ühtsete lähenemisviiside ja tehniliste standardite, samuti tugisüsteemide ja mitmekeelsete juurdepääsusüsteemide puudumine.
Intellektuaalse omandi õigus
Erinevatel digitaalse sisuga seotud huvigruppidel (teabe esmased valdajad, vahendajad ja lõppkasutajad) on erinevad õigusjärgsed ootused. Nende vajadusi tuleb tunnistada ja nende vahel tasakaal leida. Kui teabe majanduslikku aspekti soovitakse säästlikult rakendada, tuleb neid õigusi käsitlevaid lahendusi mõista ja neid rakendada vastavalt kultuurivaldkonna eripärale.
Kultuuriga seotud programmide ja uue tehnoloogia programmide vahelise sünergia puudumine
Pidevalt suureneb vajadus üha sujuvamate seoste järele kultuuriliste ja uue tehnoloogia programmide vahel nii liikmesriikide kui Euroopa Liidu tasandil, kindlaks määramaks prioriteete ja tuvastamaks võimalike uute väärtuste loomise viise.
Asutuste investeeringud ja vastutus
Digiteerimine nõuab üksikute organisatsioonide, peamiselt mäluasutuste nagu näiteks arhiivide, raamatukogude ja muuseumide pikaajalist pühendumist kulukatele ja tehniliselt keerukatele tegevustele. Digiteerimistehnoloogiate ja –vahendite kasutamine nõuab kultuuriasutustelt uute oskuste omandamist ja uute toimimisviiside omaksvõttu.
Nimetatud küsimustega tegelemiseks oleks liikmesriikidel soovitav:
Luua pidevalt tegutsev koordinatsioonifoorum,
moodustades kõigi liikmesriikide esindajatest koosneva koordinatsioonigrupi. Nimetatud grupp peaks välja töötama raamistiku, toetamaks alalisi diskussioone ja võimaldamaks infovahetust, samuti kehtestama protseduurid aruandluseks liikmesriikidele nii Euroopa kui üksikute riikide tasandil.
Välja töötada ja arendada Euroopa vaadet poliitikale ja programmidele,
luues veebisaite aktuaalse, avalikkusele kättesaadava ja hõlpsasti mõistetava teabega poliitikate ja programmide kohta vastavalt ühtsetele näidispõhimõtetele, millega keskne veebisait peaks ühilduma.
Edendada ja toetada häid tavasid ja nende harmoniseerimist ja optimeerimist liikmesriikides ja kogu Euroopa Liidus,
jätkates tööd ühtsete kvaliteedinõuete raamistiku väljatöötamisega ja seades eesmärgiks selle kasutuselevõtu ja rakendamise liikmesriikide vastavate koordinatsioonigruppide ja –võrkude abil ning arendades ametisse nimetatud ekspertrühma kaudu kvantitatiivseid lähenemisi kvaliteedinõuete väljatöötamise protsessidele. Selleks on vaja luua põhinäitajate (eeskätt vastava eEurope indikaatori) kindlaks määramise jasüstematiseerimise mehhanismid, samuti meetmed koostöö käivitamiseks liikmesriikide standardi- ja statistikaasutustega.
Kiirendada heade tavade ja asjakohaste oskuste omaksvõttu,
levitades kogu Euroopas näiteid headest tavadest, mis määratletakse kooskõlastatudtunnusjoonte põhjal (tüpoloogia). Sellega toetataks toimimisviiside ja protsesside järjepidevust ning varade ja õiguste haldamise korraldamist ja aidataks saavutada vajalike oskuste uut taset.
Teha nähtavaks ja kättesaadavaks
Euroopa kultuuri- ja teadussisu, koostades loetelusid nii liikmesriikide projektide kui digiteerimiseks valitava teabe kohta. Nimetatud loetelud peavad olema vastavuses Euroopa digitaalse sisu infrastruktuuriga, ühildades sisu kvaliteeti ja kasutatavust, ühtlustatud juurdepääsu, tarkvara taskukohasust ja avatust ning pikaajalist juurdepääsetavust ja kättesaadavust reguleerivate standardite ja tehnoloogiatega.
Nimetatud tegevuste võimalikult kiireks elluviimiseks ja tagamaks kasutatavate lahenduste suunatust organisatsiooniliselt ja tehnoloogiliselt jätkusuutlikele infrastruktuuridele tegutseb Euroopa Komisjon (seonduvalt tema seniste IST tegevuste ja muude käimasolevate programmidega) koostöös liikmesriikidega:
Toetamaks praktilist koordineerimistegevust,
moodustades koordineerimisgrupi tööd toetava sekretariaadi või abibüroo. Sekretariaat juhib kõigi vajalikuks osutuvate ad hoc tehniliste konsultatsioonigruppide tööd.
Edendamaks heade tavade levikut,
arendades osapooli võtmeküsimustes ja –tehnoloogiates juhendavaid ja toetavaid ekspertkeskusi. Kui praegused tegevusvaldkonnad hõlmavad metaandmeid, mitmekeelsuse toetamist ning digiteerimise ja digitaalse säilitamise tehnoloogiaid, siis edasipidist silmas pidades peab ekspertkeskuste rajamisel olema valmis ka uute teemade esile kerkimiseks.
Arendamaks digiteerimistegevuse kvaliteedinõudeid
Koostades juhised andmete kogumiseks ning jätkates kvalitatiivsete ja mõõdetavate indikaatorite väljatöötamist.
Leidmaks Euroopa sisule optimaalseid rakendusviise ja kujundamaks ühtset nägemust,
töötades välja kriteeriume ja raamistikku Euroopa Liidu kultuuri- ja teadussisu digiteerimise koostööplaani jaoks ja rakendades asjakohaseid vahendeid selle elluviimiseks (Charter, MoU jne). Plaani eesmärgiks on eCulture infrastruktuuri rajamine digiteeritud kultuuri- ja teaduspärandile juurdepääsu võimaldamiseks, tuvastades Euroopa sisu väärtuse tõusu näiteks tänu valikukriteeriumide rakendamisele ja koostalitusvõime nõuetele vastavate tehniliste standardite kehtestamisele. Seda tööd viivad läbi koordinatsioonigrupp ja tema sekretariaat.
Parandamaks teabe kvaliteeti / kasutusvõimalusi, ühtlustamaks juurdepääsetavust ja tõstmaks teadlikkust pikaajalise säilitamisega seotud küsimustes
arendustöö kaudu: kokkulepped koostalitlusvõime standardite osas, juhised teabe digitaalseks säilitamiseks ja pikaealisuse tagamiseks, sidusad mudelid ja head tavad varade ja õiguste haldamiseks koos seonduvate e-kultuuri ärimudelite arendamisega.
Et võimaldada liikmesriikidel kindlaks määrata ja rakendada strateegiaid ja leppeid teabe loomise, kvaliteedi, väljaselgitamise ja kasutamise kohta, tuleb lühema- ja pikemaajaliste RTD projektide raames tegelda arvukate hetkel aktuaalsete ja edaspidi esile kerkida võivate tehniliste küsimustega. Komisjon kohustub:
Edendama kvaliteedinõuete kvantitatiivsete aspektide väljatöötamist
indikaatorite ja statistika taustauuringute ja vajaliku teabe väljaselgitamise kaudu.
Käivitama Euroopas uuringud
digiteerimise ja seda toetavate tehniliste ja organisatsiooniliste infrastruktuuride kohta, samuti Euroopa kultuurisisu, kultuurilise identiteedi ja eripalgelisuse kohta ning selle edendamise kohta üldise teabele juurdepääsu võimaldamise abil.
Toetama koostalitusvõime arendamist ja ressursside järjepidevat väljaselgitamist,
käivitades töö metaandmete, registrite ja skeemidega.
Vältima "digitaalse pimeda aja" loomise ohtu,
töötades välja kõrgtasemel uurimiskavad digitaalsete tehnoloogiate ja sisu säilitamisvõimaluste kohta ning kultuuri- ja teadussisu digiteerimise tehnoloogiate kõrgtasemel rakenduste kohta (näiteks multispektraalne kujutise loomine), pikemaajalises perspektiivis ka sisu väärtuse tõstmise kohta. See tegevus tuleb läbi viia tihedas koostöös tööstusega.
Ülalkirjeldatud uurimissuundade huvides tutvuda IST programmi raames esinevate võimalustega pilootprojektide käivitamiseks.
Originaal: vt CORDIS (Community Research & Development Information Service), The Lund Principles
http://www.cordis.lu/ist/directorate_e/digicult/lund_p_browse.htm
